sotsiaalmeediakontode turvamine

5 nõuaannet, kuidas hoida enda sotsiaalmeediakontod küberpättide haardeulatusest väljas

Küberturvalisus on aegumatu teema, millele aga tihti piisavalt tähelepanu ei pöörata. Häkkerid ei maga ning genereerivad pidevalt uusi võimalusi, kuidas pahaaimamatute kasutajate sotsiaalmeediakontosid üle võtta. Tihti nõutakse nende tagastamise eest kopsakaid summasid või kasutatakse neid kurjalt ära. Anname Stone Sociali blogi lugejatele lühikese ülevaate paljudest võimalustest, et oma kontod häkkerite huviorbiidist turvalises kauguses hoida.

Õngitsuskiri vs. tavaline reklaam

Siilelegi selge, et tundmatutele linkidele ei tohi klikkida, kuid praegusel ajal on üpris keeruline vahet teha, kas tegemist on pahatahtliku e-kirjaga või tavalise reklaamiga. Seepärast tasub liiga-hea-et-tõsi-olla pakkumistesse suhtuda väga kriitiliselt ning kui võimalik, teha ka väike taustauuring – isegi lihtsalt googeldamine aitab. Googelda, kas kirja saatja ikka päriselt eksisteerib, kas ettevõte, mille alt kirjutati, eksisteerib jne. Sisulooja Helerin Laaniste näite põhjal saame kinnitust, et üks väike klikk vales kohas võib osutuda saatuslikuks ning sotsiaalmeediakonto ja e-mail võivad hetkega sattuda omaniku valdustest küberpättide kätte. Kuula kogu sündmuste keerdkäiku „Like This!“ podcasti teisest osast.

Tugeva parooli olulisus

Tugev parool peab olema võimalikult ebaloogiline. Kindlasti peab parool koosnema vähemalt kuuest tähemärgist, mis omakorda sisaldavad endas nii numbreid, sümboleid (nt @,#,$,% jne) kui ka suuri ja väikeseid tähti. Parooli genereerides proovi luua tähemärkidega konkreetseid seoseid näiteks enda lemmikvärvi, lemmikauto või parfüümiga, siis on seda lihtsam meelde jätta. Kui parool ei taha siiski kuidagi meelde jääda, soovitame kasutada erinevaid usaldusväärseid parooliäppe nagu näiteks LastPass või Dashlane.

Kasuta alati kaheastmelist autentimist

Kaheastmeline autentimine on kiire ja lihtsasti seadistatav viis, kuidas tagada topeltkaitse enda kontole. Juhul, kui häkker on sotsiaalmeediakonto parooli teada saanud, siis teise astme koodi või ligipääsu sinu telefonile ei pruugi ta saada. See annab konto omanikule aega, et seada uued paroolid. Esimese asjana märgatakse kindlasti e-kirja, kuhu tuleb automaatteade selle kohta, et keegi võõras on kontosse sisse loginud – nii ei jää pättide tegutsemine märkamata. Kaheastmelise autentimisega suurendad tõenäosust, et saad konto kiiremini enda valdusesse tagasi.

Sisselogimine Google või Facebooki kaudu

Väga paljudel lehekülgedel saab uue konto loomise asemel valida sisselogimise Google’i või Facebooki konto kaudu. Olemasolevate kontode kaudu sisselogimisega annad leheküljele õiguse enda varasemalt sisestatud andmeid töödelda. Seda aga võidakse omakasupüüdlikult ära kasutada, seega tasub enne sisse logimist veenduda, et lehekülg on usaldusväärne. Samuti tasub perioodiliselt eemaldada sisselogimisõigused lehekülgedelt, mida enam ei külastata.

Paroolide vahetamine

Paroole ei pea vahetama iga nädal või iga kuu, aga siiski oleks hea teatud perioodi tagant vana parool uue vastu vahetada. Kuigi uue parooli meeldejätmine on tüütu, tagab see suurema tõenäosusega konto turvalisuse. Kahjuks on järjest aktuaalsemad ka erinevatel lehekülgedel toimuvad andmelekked, mis võivad paljastada sinu parooli ning kui kasutad igal kontol sama parooli, teed küberpättide elu väga lihtsaks. Hea soovitus on ka perioodiliselt üle käia ning kustutada sotsiaalmeedia/muud kontod, mida sa enam ei kasuta – tühjana seisev Twitteri konto aastast 2011 ei anna ilmselt sulle midagi juurde, kuid pakub väikese niidiotsa, et jõuda sinu ülejäänud kontodeni.

Categories Sotsiaalmeedia

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga